15. Eile, täna, homme

Viimaseks ülesandeks siis fantaseerida teemal Web ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Vaadates kuidas asjad siiamaani arenenud on, siis:

alguses oli web, kus sai erinevaid lehti otsida ja erinevaid kodulehti külastada, maile saata ja väikest viisi kuskil chatis suhelda, auto pilte erinevatelt kodulehtedelt otsida jne,

Nüüd on web, kus on facebook, orkut, google+, twitterid ja jumal teab mis veel. Youtube piiramatud video jne varud, veebi raadiod, veebi tv, veebi kaubandus, veebi hasartmängud, google otsing, virtuaalsed maailmad, põnevad online mängud, mis järjest rohkem silmailu ja võimalusi pakkuvad.

Kujutan ette, et kui praegu on asjad siiski küllaltki piiratud mõõtmetega, ja küllaltki konservatiivsete kontrolleritega (klaviatuur, hiir, pult) konsoolide puhul on juba veidi liigutuste tuvastamist sisse toodud (alustuseks wii ja nüüd ka kinect), ka ekraanid hakkavad vaikselt kolmemõõtmelist pilti edastama, samas aga pole see veel siiski päris see 3d mis ta olla võiks. Seega kujutangi ette, et kasvõi siis 5-10 aasta pärast, võiks virtuaalne maailm olla vaat et kõikvõimalikel viisidel kogetav (lõhn, valgus, puudutus jne).

Kui praegusel hetkel leian, et webi vahendusel on peaaegu kõik võimalik ja soovida jätab ehk teostus ja tõepärasus, eristades siiski virtuaalset kogemust reaalsest tulemusest, siis miks ei võiks antud aastate pärast ka see piirang kaduda.

Heaks näiteks mu läbi aegade lemmikfilm, mis oma teostuse ja tulevikunägemusega tervet maailma korralikult raputas, The Matrix.

14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Sellekordses ülesandes siis teemaks interneti pettused ja manipulatsioonid.

Mõtlesin, et mida kirjutada ja jõudsin arvamusele, et kirjutan äkki mõningatest endaga veidi lähemalt seotud kogemustest.

Kogemus1:

Olen juba pikemat aega World of Warcrafti usin fänn olnud. Nagu aegajalt ikka ette tuleb, olen ka mina vahepeal mängimisse pause teinud. Pausi all mõtlen siis mingit pikemat perioodi, 1st kuust 1 aastani. Viimati kogesin sellega seoses aga ebameeldivat üllatust. Nimelt olles mängust pea aasta eemal olnud, teavitas sõber ükspäev, et kuule, sa oled jälle mängima hakanud ? Nimelt leidis ta Wowi kodulehelt infot, kus mu kasutaja on usinasti toimetanud mängus, ajal kui ma ise sellest midagi ei teadnud. Uurisin siis asja lähemalt ja oligi, mu konto oli lukus kui püüdsin seda uuesti aktiveerida, seega peale mõningasi asjaajamisi, sain oma konto jälle lukust lahti  ja endale. Umbkaudu sellel ajal avastasin ka et keegi oli mu maili kontole sisse loginud väga valelt ip'lt. Ehk siis prooviti läbi mu mailikonto mu wowi kontot taaskord aktiveerida. Nüüd olen turvaseadeid veidi tweakinud ja ka õppinud ettevaatlikum olema.

Kogemus2:

Taaskord seoses World of warcraftiga. vahetpidamata saan wowi konto ohus olemisega seotud emaile, mis paluvad, et ma läheks kuhugi lehele ja sisestaks oma konto andmed, muidu mu konto blokitakse ära, või kustutatakse ära, või pannakse pettuse tõttu kinni või jumal teab mida muud. Muidugi gmail tembeldab selle kohe spammiks automaatselt, mis on hea ja kui kohati on ka kahtlusi mingi maili õigsuse osas, saab alati googeldada mailis olevaid detaile.

Kogemus3:

Olen mõned korrad saanud maili, mis sarnaselt Aafrika kirjadega, sisaldades väga vigast eesti keelt, räägivad mulle super heast võimalusest. Nimelt olla mingi firma juht ära surnud ja jätnud mingi firma raha kuhugi panka, kust oleks see vaja kätte saada, et tehes midagi edasi, aitaks kirja saatja mul selle raha välja võtta andes mulle sealjuures täiesti idiootsalt suure summa (enamuse sellest summast), kuna ainult minu abiga saavat selle sealt kätte.

On olnud ka maile surnud sugulaste kohta, ja sarnaselt firma mailile, on teavitatud, et mingi võimude uurimise käigus on mingi firma varad arrestitud, kuid kuskil salajasel kontol on mingi suur summa raha, mille firma sekretär saaks nüüd koos minu abiga kätte. Osa rahast jääks sekretärile ja taaskord enamus summast jääks mulle, kuna olen nii lahkesti nõus neid aitama.

Viimaste puhul aga peab ikka väga naiivne olema, et neis peale muigama panevate kirjavigade ja fantastiliste seletuste miidagigi mõistlikku leida.

13. Kogukondlik tarkvaraarendus

Oma sellekordses ülesandes peaksin võrdlema omavahel kahte vaba tarkvara projekti arenduse vaatenurgast.

Kuigi minu kokkupuuted vaba tarkvaraga on hetkel veel küllaltki kesised, siis mõtlesin võrrelda järgmisi projekte:

Android - Google Code lehte kasutav projekt. Google Code leht on siis google'le kuuluv lehekülg, kus asuvad google toodete dokumentatsioonid, arutelu foorumid, arendajate tööriistad jne. Ehk siis lühidalt kokkuvõttes on tegu projektiga, mida arendatakse läbi Google'le kuuluva arendajate lehekülje Google Code.

Ubuntu - Launchpad weebi aplikatsiooni ja weebilehte kasutav projekt, mis võimaldab kasutajatel arendada ja hooldada tarkvara. Lehte arendab ja hoiab töös Caconical Ltd.

Nagu näha siis mõlemad projektid töötavad.

Kuna olen rohkem kokku puutunud mitte kogukondliku tarkvara arendusega, siis väga ei oska neid kahte projekti kommenteerida. Võin ainult öelda, et mõlemad paistavad toimivat täiesti normaalselt.

Kui ma ise võiks teadmatustest kahelda, kas selline vaba arendamine ka vilja kannab, ja kas asjad õigeks ajaks reeglitele vastavalt valmis saadakse, siis kuigi ma pole seda otseselt spetsiaalselt uurinud, siis ma ei ole kuulnud küll, et kuskil mingi asi tegemata oleks jäänud.

Samas nagu oma kogemusestki näen, siis kindla piirilises süsteemis mingit softi arendades (kindel arv palgalisi arendajaid) jäävad tõesti nii mõnedki pugid märkamata, sest sellsie süsteemi puhul ei käi iial nii palju erinevaid silmi koodist üle, et sealt mingeid vigasid välja leida.

Seega kuigi need 2 projekti tunduvad olevat erinevad on nad suht võrdväärselt head.

Samas aga kui vaadata ühte mu eelnevatest blogi postitustest, siis tundub, et androidi projekti juures võib miinuseks olla google'i käitumine, kes ühe riliisi puhul lihtsalt otsustas, et ta seda ei avalda, mistõttu halvas sellega mõneks ajaks kogu selle riliisiga seotud arenduse. Olgugi et ajutiselt kui ma õieti aru saan, on see jama ja võib ka edaspidi ette tulla.

Samas ubuntuga seoses ei ole ma veel kordagi kuulnud, et ubuntu mingi riliisi lähtekood oleks oma suva järgi kinniseks muudetud mingiks ajaks.

12. Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Sellekordseks teemaks siis Häkkerlus.

Minu senist nägemust häkkeritest muutis loetud kirjatöö kohe kindlasti.

Nimelt paistab, et olen siiani suuresti häkkeriteks pidanud just kräkkereid, kuid nagu antud teksti lugedes avastada võib, siis on tegelikud häkkerid hoopis intellektuaalsed lahenduste otsijad, kes paistab et suurt osa arvutite, interneti ja tarkvaraga seonduvat üleval hoiavad ja samas seda parandavad ja edasi arendavad.

Olles läbi lugenud juhendi, kuidas täpsemalt häkkeriks saada, siis enda hämminguks pean tunnistama, et nii mõnedki loetud punktid on siis kas vähesel või veidi rohkemal määral isegi juba täidetud. Täitmise all ei mõtle ma otseloomulikult perfektsust ja kõrgtaset, vaid pigem esimesi komistavaid samme millegi poole.

Mõtlen, et huvipärast võiks ju seda isegi veel tudeerida, sest nii mõnedki ideed seal kõlavad huvitavalt ja ka kaasakutsuvalt.

Ehk siis Ubuntu on installitud, inglise keel selge, html koodi põhi ka arusaadav, ulme kirjandus juba tükimat aega hobiks nagu ka palju muud ulme ja fantaasia žanrisse kuuluvat. Karate'd sai kunagi õpitud ja ka lauldud sai oma 12 aastat.  Mis siis muud kui tuleks nüüd mingi programmeerimiskeel ette võtta ja vaikselt samm sammult ennast ka sellel teel harima hakata. Kas siis just häkkeriks saamiseks, kuid huvitavana on see idee juba tükimat aega tundunud, seega võiks ju proovi teha, äkki hakkab meeldimagi.

11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Antud nädala ülesande all tooksin näiteks ühe vaba litsentsiga toote variadi.

Tooteks Android.

Tootega seotud litsentsid:

Linuxi kerneli patchid kuuluvad GNU GPL v2 litsentsi alla.

Kui õieti aru saan, siis Androidi OS ise kuulub aga Apache licence 2.0 alla.

Nagu uudistest leian, siis tundub, et Android oli vaba ja avatud tootekoodiga tarkvara kuni 2011 aasta märtsini, kui Honeycombe'i tootekoodi ei avaldatud. honeycombe oli siis mõeldud tablet pc'dele ja Google väitis, et nad ei soovi, et kolmanda osapoole arendajad laseksid välja honeycombe OS'i telefonidele kiirustades ja rikkudes sellega kasutajate esmakogemuse. Aga kui ma õieti aru saan, siis see oli ajutiselt ja nüüdseks peaks Android jälle avatud koodiga soft olema.

10. intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Teemaks siis intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus.

Hetkel ütleks et seis on nii ja naa. 

On firmad ja inimesed kes oma õigusi igatpidi taga ajavad ja on suur hulk inimesi kes teiste inimeste õigustest mööda hiilivad.

Heaks näiteks siis muusika. Kõik lood on enamasti kaitstud autoriõigusseadusega, kuid mitte kõik inimesed ei osta seda. Piraatlus vohab täiel rinnal. See tuleneb aga sellest, et pahatihti on legaalsel teel muusika ostmine mõttetult kallis, mistõttu on lihtsam ja odavam seda lihtsalt netist tõmmata. Samas aga nagu ikka on enamikel asjadel 2 külge, kui legaalsel teel muusikat ei osta, siis see võib tuua kaasa just legaalselt müüdavate asjade hinnatõusu.

Sama käib ka Tarkvara kohta. Heaks näiteks mängud. Vaadates praegusel ajal müügil olevate arvutimängude hindu, tunduvad need olevat üle mõistuse. Taaskord piraatlus edeneb jõudsasti. Ka siin on asjal aga mitu külge. Netist niisama häid mänge alla tõmmates, taaskord kannatab legaalselt müügisolevate asjade hind, sest minu nägemust mööda mida rohkem ostjaid, seda suurem võimalus normaalse hinnaga mingit toodet müüa, mida vähem ostjaid, seda kõrgemaks peab ajama hinna, et oodatavad summad kätte saada. Siinkohal aga ei ei ole kasu sellest kui üks inimene nii mõtleb, siin peaks juba suurem hulk inimesi õigesti käituma. Teisalt aga olenevalt tarkvarafirma ahnusest, võib ta hinna ülemõistuse kõrgeks ajada niikuinii. Lisaks veel üks väike teoreetiline aga asja juures, nimelt kui piisavalt suur arv inimesi häid mänge niisama interneti avarustest alla tõmbab, siis ajab see segi statistika, pluss jääb mänguarendajatel saamata soovitud või oodatud summad ja kuigi ühest küljest võiks ju öelda, et noh kasum väiksem mis siis, siis tegelikult on vaja ikka hea mängu arendamiseks küllaltki suuri kulutusi teha ja kui peale mängu valmimist selle müügist oodatud numbreid tagasi ei saada, siis tulevikus võib lihtsalt mõni väga hea mäng tulemata jääda, ja kui statistika järgi mõni väga hea mäng ostetavuse poolest silma väga ei paista, siis taaskord võib selletõttu mõni väga hea asi tulemata jääda.

9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Ja kui kord kirjutama hakata, siis paistab, et ei saa enam pidamagi.

Sellekordseks teemaks siis vabad tarkvaratooted ja minu kogemus nendega.

Olen oma varasest lapsepõlvest kasutanud MS'i tooteid. Kui õigesti mäletan, siis kunagi sai algust tehtud suisa MSDOS'ga ja sealt edasi Norton commanderi kasutamine, siis win 3.2, win 95, 98, 2000, xp, Vista (kahjuks sai ka seda proovitud) ja hetkel 7, millega olen kusjuures kõige rohkem rahul.

Koos Microsoft windowsidega'dega sai muidugi kasutatud ka Microsoft office'd, kuna päris esimest versiooni ei mäleta, siis toon välja office 2000, office xp, office 2003, office 2007. Sai proovitud ka Open office't kuid kardan, et vist pikaajaline microsofti toodete kasutamine, tekitas mus suhteliselt sama reaktsiooni, et issand jumal, mis asi see veel on ja miks peaks keegi seda kasutama. Open office ei meeldi mulle tegelikult siiamaani väga.

Tulles nüüd tagasi õige teema poole, tooksin näiteks sellise linuxi nagu Ubuntu.

Loodan, et antud tarkvara siia teema alla ka sobib, sest ta on selle igati ära teeninud.

Aastaid tagasi mõtlesin, et prooviks uuriks ka veidi linuxit (uued teadmised ja kogemused kuluvad ikka ära). Seega hakkasingi otsima, et mida proovida täpsemalt, sai proovitud Fedorat (millega ma väga läbi ei saanud), Gentoo'd, mille ma käsurealt kompileerides ja installides suutsin vähemalt 7 korda nässu keerata, et siis aga jälle installiga algusest alustades, mõeldes, et miks kurat ma oma aega sellise jama peale kulutan, sest paistab, et mul sellest niikui nii asja ei saa tegelikult, kuid ometigi sai lõpuks gentoo paigaldatud ja enda üllatuseks ka tööle saadud ja isegi GUI seal peal jooksma lastud. Ning viimane katsetus oli Ubuntu'ga. Mis minu ülaltuseks oli hämmastavalt lihtne paigaldada ja peale mõningast uurimist osutus ka kasutamine mitte just arusaadavaks, ega peale mõningast uurimist ja mässamist hakkasid mõned asjad veidi kiiremalt minema kui varem.

Veel suuremaks üllatuseks oli asjaolu, et Ubuntu installika sain kas lihtsalt netist tõmmata, või siis (NÜÜD TULEB TÄIELIK EPIC ÜLLATUS) ei tea kas selline võimalus on ka praegu, kuid tellisin UBUNTU installikad Ubuntu kodulehelt. Tellisin 2 koopiat igast versioonist (32bit, 64 bit ja server ) nüüd siis üllatuse koht..... Ma ei maksnud selle eest sentigi, plaadid saadeti teele Aafrikast, kui ma just ei eksi ja toimetati mulle koju kätte, ilma et ma oleks maksnud nii plaatide, tarkvara kui kohaletoimetamise eest.

Sellest päevast on Ubuntu minu silmis midagi teistsugust. Ma pole seda ikka veel igapäevaselt kasutama hakanud, kuid mõte sellest pole kadunud. Lähipäevadel lükkangi ühte arvutisse uue ketta sisse ja proovin foorumeid ja sõprade abi kasutades installida endale täisfunktsionaalse linuxi masina, kus toimiks web server, ftp server jne jne jne.

8. Virtuaalmaailmad

Kui juba kirjutama hakata siis miks ka mitte.

8nda nädala teemaks virtuaalmaailmad.

Kuigi võis valida ükskõik millise virtuaalmailma, siis minu valikuks jäi ikkagi Second Life.

Kogemuseda Second Life'ga on tegelikult juba pikemad.

Kui püüan meenutada millal endale sinna kasutaja tekitasin, siis täpselt enam ei mäletagi. Ehk siis olen Second life'i kasutanud juba pikemat aega.

Sattusin sinna kunagi sõprade kutsel. Nii saigi oma avatar ära tekitatud, ja virtuaalsesse ellu astutud.

Second life ehk teine elu on paljuski nagu nime tõlgegi ütleb, teine elu. Virtuaalne elu, kus võimalused suhteliselt piiritlemata, olles piiratud tihti vaid inimese fantaasia lennukõrgusest. Oma online sessioonide käigus olen käinud nii Eesti saatkonnas, kui mingitel live kontserditel, chillinud klubides, kus live dj'd muusikat mängivad, käinud auto võidusõidu rajal, käinud surfamas, mänginud mängu sees fps laadseid mänge, osalenud erinevates RPG'des jne.

Kokkuvõttena ütleksin et tegu on igati laheda asjaga, kuid üks asi jätab veidi soovida. Nimelt kuna mängus sees on suhteliselt palju füüsilisi objekte ja detaile ja ühtlasi palju kasutajaid kes seal ringi sebivad, siis on mäng kohati väga hüplik ja aeglane (liikumine, asjade laadimine jne) Kuigi füüsiliste objektide detailide sügavus ja kvaliteet on just selle vältimiseks piiratud, siis pahatihti see ei toimi. Ei tahaks uskuda et see arvuti näitajates või neti kiiruses kinni oleks, seega vist tegu lihtsat rahva rohkusega.

Kes seda kunagi proovinud ei ole, soovitan soojalt, kogemus kindlasti omandamist väärt.

7. Märgendamine ja folksonoomia

Tere lugejad,

Tänaseks blogi teemaks siis folksonoomia ja märgendamine veebis.

Ise sain asjast aru siis niimoodi, et teemaks erinevatel veebilehtedel kasutatavad TAG'd, mis erinevaid samateemalisi asju seovad.

Peaksin siia tooma ühe hea ja ühe halva näite, kuid peab ütlema et see ei olegi kohe niiväga lihtne.

Arvan seda sellepärast, et oleneb mis nurga alt asjale läheneda, mis on täpsemalt kellegi jaoks hea ja mis halb märgendamine.

Oma kohustuslike näidetena tooksin siis järgnevad saidid, kus ka märgendamist kasutatakse:

http://www.tns.ee/

Pärast nädala teksi läbilugemist arvaksin, et see on suhtkoht flickr'i laadne süsteem. Liigitaksin selle halva süsteemi alla, kuna tunnistan, et see ei meeldi mulle eriti, lisaks sellele pole ma sellist märgendamissüsteemi kunagi väga hea meelega kasutanud, tõenäoliselt see lihtsalt mu isiklik emotsioon.

Hea näitena tooksin siis:

http://www.youtube.com

Kus siis erinevad videod liigitatud eri teemade alla.

Otsides midagi ühest teemast, kuvatakse sulle ka variandid, mis otsitud teemaga veel kokku võiks minna.

Kohati küll seostatakse ühe teemaga väga teistsuguseid teemasid, kus seost väga näha ei oskagi, aga vähemalt on tulemus mingilgi määral huvitav.


I hope i nailed it

6. Wiki-maailm

Selle nädalases ülesandes peaksin mõtlema asju mida võiks parandada wikipedias kui mulle peaks helistama Jimbo Wales.

Olen wikipediat korduvalt kasutanud ja leian et kasutajana kes otsib wikipediast onformatsiooni, on kõik väga super.

Registreerisin ennast prooviks ka wikipedia kasutajaks ja kirjutasin proovi artikli toyotaclubi kohta.

Toyotaclub.ee

Oma kogemusest võiks paranduseks pakkuda artikli kirjutamise ja edaspidise manageerimise mõningast lihtsustamist paremat struktureerimist.

Samas aga olen ma alles väga uus kasutaja ja tegu oli mu esimese wiki artikli postitusega, mistõttu pole ma tõenäoliselt enamusi nippe ja liigutusi seal selgeks saanud ja sellepärast kogesingi probleeme artikli kirjutamisel ja edaspidisel modimisel.

Seetõttu võiksingi pakkuda, et igal kasutajal võiks olla veidi parem ülevaade enda loodud artiklitest, mis lihtsustaks ka nende artiklite edapidist uuendamist ja parandamist.

Mõned pisiasjad jäid veel veidi hinge kripeldama, kuid taaskord ajaksin selle eespool mainitud oskamatuse ja puuduvate teadmiste süüks.


Samas kui poleks olnud wiki-wiki kohta käivat loengumaterjali, siis hoolimata sellest, et ise wikipedias leiduvaid artikleid küllaltki tihti kasutan, pean tunnistama, et kui mulle oleks helistanud Jimbo Wales, siis kõnet vastu võttes ja ta nime kuuldes oleks ma tõenäoliselt küsinud, et "who the hell are you".

Ühtlasi olen küllaltki kindel et kui ma wikipediat artikli loojana rohkem kasutaks ja selle kohta rohkem kogemusi ja teadmisi omandaksin, siis kaoks suurem osa eelpool mainitud pisiprobleeme, mistõttu ütleksin ma Jimbo Wales'le: "Thank you for the great job, this is undeniably the best source of informaton about different things, and it is really good as it is at the moment allready "

Seega esialgu tundub, et minu poolne wiki parandamine võiks tõenäoliselt olla 4 rattaga autole viienda ratta alla panemine, mis ei parandaks sugugi töötavat ja toimivat asja.


Tänan tähelepanu eest.

5. Blogosfäär

Tere jälle, viimasel minutil nagu nagu ikka, proovin nüüd siis rääkida lähemalt blogimise hingeelust.

Põhjused, miks blogida:

Alustuseks kuna sõprade pealekäimisel jälgin ühte blogi ja sunniviisiliselt kirjutan teise, siis ega ma täpselt ei teagi miks neid niiväga pidada, samas aiman, ja ühtlasi neti avarustes ringi surfates leidsin järgneva lehe:

weblogs.about.com

Sealt sain veidi abi, kuna seal pakutavad põhjused on suuremal või vähemal määral minu omadega sobivad, siis paneksin nad siia ka kirja.

Blogimise põhjused võiksid siis olla järgmised:

1) Et rääkida oma mõtetest ja arvamustest:
Siia alla kuulub minu nägemist mööda enamus tavalisi blogi pidajaid, kes tahavad rääkida oma mõtetest ja nägemustest suuremale avalikkusele.

Karate

2) Et müüa või reklaamida mingeid tooteid:
Põhimõtteliselt tasuta reklaam, mis õigesti kasutades võib tunduvalt tõsta müüginumbreid.

IT

3) Et aidata inimesi:
Inimesed kellel on ükstapuha mis vallas kogemusi ja kes tahavad aidata teisi, jagades nendega oma kogemusi ja teadmisi.

AA

4) Et näidata oma oskusi ja teadmisi mingis valdkonnas:
Inimesed kes on enda arvates tegijad mingil alal, võivad seda kajastada oma blogis, nii et ka teised inimesed näeksid ja vastavalt sellele kas inimene on tõesti teadmistega inimene, või endast lihtsalt heal arvamusel, saab see selgeks ka laiemale ringkonnale

Expert

5) Et ühenduda teiste sarnaselt mõtlevate inimestega:
Teed blogi, räägid oma mõtetest ja arvamustest ja sarnaste vaadetega inimesed leiavad su üles.
When you build it, they will come...

Loodusfännid

6) Et muuta maailma:
Põhimõtteliselt siis kuuluvad siia inimesed kes mingil teemal blogivad, proovides suunata inimeste arvamusi mingisse kindlasse suunda, kas lihtsalt mingi teema või suuna pooldajad või poliitikud.

Dinosaurus õpib trükkima

7) Et käia mingite teemade suhtes ajaga kaasas:
Üldjuhul kui inimene hakkab mingit blogi jälgima, siis tihti blogi pidaja uuendab oma blogis olevat infot, mis tõttu selle teema või blogi jälgijad saavad koguaeg ajaga kaasas käivat informatsiooni.

Intel

8) Et püsida ühenduses sõprade ja sugulastega:
Suguvõsa blogid, sõpruskonna blogid jne. Virtuaalne võimalus jälgida suguvõsa liikmete tegemisi ja elukäiku, juhul kui elu tempo on nii kiire et näost näkku ja muud reaalsed kohtumised ei mahu enam ajagraafikusse ära.

TNS

9) Raha teenimise eesmärgil:
Ütleks et rohkem seletusi ei ole vajagi :P

Apple

10) Et lõbutseda ja jagada teiste inimestega oma loovust:
Kunstnikud ja muidu tegelased

Kunstnikud