Sunday, October 23, 2011

9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Ja kui kord kirjutama hakata, siis paistab, et ei saa enam pidamagi.

Sellekordseks teemaks siis vabad tarkvaratooted ja minu kogemus nendega.

Olen oma varasest lapsepõlvest kasutanud MS'i tooteid. Kui õigesti mäletan, siis kunagi sai algust tehtud suisa MSDOS'ga ja sealt edasi Norton commanderi kasutamine, siis win 3.2, win 95, 98, 2000, xp, Vista (kahjuks sai ka seda proovitud) ja hetkel 7, millega olen kusjuures kõige rohkem rahul.

Koos Microsoft windowsidega'dega sai muidugi kasutatud ka Microsoft office'd, kuna päris esimest versiooni ei mäleta, siis toon välja office 2000, office xp, office 2003, office 2007. Sai proovitud ka Open office't kuid kardan, et vist pikaajaline microsofti toodete kasutamine, tekitas mus suhteliselt sama reaktsiooni, et issand jumal, mis asi see veel on ja miks peaks keegi seda kasutama. Open office ei meeldi mulle tegelikult siiamaani väga.

Tulles nüüd tagasi õige teema poole, tooksin näiteks sellise linuxi nagu Ubuntu.

Loodan, et antud tarkvara siia teema alla ka sobib, sest ta on selle igati ära teeninud.

Aastaid tagasi mõtlesin, et prooviks uuriks ka veidi linuxit (uued teadmised ja kogemused kuluvad ikka ära). Seega hakkasingi otsima, et mida proovida täpsemalt, sai proovitud Fedorat (millega ma väga läbi ei saanud), Gentoo'd, mille ma käsurealt kompileerides ja installides suutsin vähemalt 7 korda nässu keerata, et siis aga jälle installiga algusest alustades, mõeldes, et miks kurat ma oma aega sellise jama peale kulutan, sest paistab, et mul sellest niikui nii asja ei saa tegelikult, kuid ometigi sai lõpuks gentoo paigaldatud ja enda üllatuseks ka tööle saadud ja isegi GUI seal peal jooksma lastud. Ning viimane katsetus oli Ubuntu'ga. Mis minu ülaltuseks oli hämmastavalt lihtne paigaldada ja peale mõningast uurimist osutus ka kasutamine mitte just arusaadavaks, ega peale mõningast uurimist ja mässamist hakkasid mõned asjad veidi kiiremalt minema kui varem.

Veel suuremaks üllatuseks oli asjaolu, et Ubuntu installika sain kas lihtsalt netist tõmmata, või siis (NÜÜD TULEB TÄIELIK EPIC ÜLLATUS) ei tea kas selline võimalus on ka praegu, kuid tellisin UBUNTU installikad Ubuntu kodulehelt. Tellisin 2 koopiat igast versioonist (32bit, 64 bit ja server ) nüüd siis üllatuse koht..... Ma ei maksnud selle eest sentigi, plaadid saadeti teele Aafrikast, kui ma just ei eksi ja toimetati mulle koju kätte, ilma et ma oleks maksnud nii plaatide, tarkvara kui kohaletoimetamise eest.

Sellest päevast on Ubuntu minu silmis midagi teistsugust. Ma pole seda ikka veel igapäevaselt kasutama hakanud, kuid mõte sellest pole kadunud. Lähipäevadel lükkangi ühte arvutisse uue ketta sisse ja proovin foorumeid ja sõprade abi kasutades installida endale täisfunktsionaalse linuxi masina, kus toimiks web server, ftp server jne jne jne.

8. Virtuaalmaailmad

Kui juba kirjutama hakata siis miks ka mitte.

8nda nädala teemaks virtuaalmaailmad.

Kuigi võis valida ükskõik millise virtuaalmailma, siis minu valikuks jäi ikkagi Second Life.

Kogemuseda Second Life'ga on tegelikult juba pikemad.

Kui püüan meenutada millal endale sinna kasutaja tekitasin, siis täpselt enam ei mäletagi. Ehk siis olen Second life'i kasutanud juba pikemat aega.

Sattusin sinna kunagi sõprade kutsel. Nii saigi oma avatar ära tekitatud, ja virtuaalsesse ellu astutud.

Second life ehk teine elu on paljuski nagu nime tõlgegi ütleb, teine elu. Virtuaalne elu, kus võimalused suhteliselt piiritlemata, olles piiratud tihti vaid inimese fantaasia lennukõrgusest. Oma online sessioonide käigus olen käinud nii Eesti saatkonnas, kui mingitel live kontserditel, chillinud klubides, kus live dj'd muusikat mängivad, käinud auto võidusõidu rajal, käinud surfamas, mänginud mängu sees fps laadseid mänge, osalenud erinevates RPG'des jne.

Kokkuvõttena ütleksin et tegu on igati laheda asjaga, kuid üks asi jätab veidi soovida. Nimelt kuna mängus sees on suhteliselt palju füüsilisi objekte ja detaile ja ühtlasi palju kasutajaid kes seal ringi sebivad, siis on mäng kohati väga hüplik ja aeglane (liikumine, asjade laadimine jne) Kuigi füüsiliste objektide detailide sügavus ja kvaliteet on just selle vältimiseks piiratud, siis pahatihti see ei toimi. Ei tahaks uskuda et see arvuti näitajates või neti kiiruses kinni oleks, seega vist tegu lihtsat rahva rohkusega.

Kes seda kunagi proovinud ei ole, soovitan soojalt, kogemus kindlasti omandamist väärt.

7. Märgendamine ja folksonoomia

Tere lugejad,

Tänaseks blogi teemaks siis folksonoomia ja märgendamine veebis.

Ise sain asjast aru siis niimoodi, et teemaks erinevatel veebilehtedel kasutatavad TAG'd, mis erinevaid samateemalisi asju seovad.

Peaksin siia tooma ühe hea ja ühe halva näite, kuid peab ütlema et see ei olegi kohe niiväga lihtne.

Arvan seda sellepärast, et oleneb mis nurga alt asjale läheneda, mis on täpsemalt kellegi jaoks hea ja mis halb märgendamine.

Oma kohustuslike näidetena tooksin siis järgnevad saidid, kus ka märgendamist kasutatakse:

http://www.tns.ee/

Pärast nädala teksi läbilugemist arvaksin, et see on suhtkoht flickr'i laadne süsteem. Liigitaksin selle halva süsteemi alla, kuna tunnistan, et see ei meeldi mulle eriti, lisaks sellele pole ma sellist märgendamissüsteemi kunagi väga hea meelega kasutanud, tõenäoliselt see lihtsalt mu isiklik emotsioon.

Hea näitena tooksin siis:

http://www.youtube.com

Kus siis erinevad videod liigitatud eri teemade alla.

Otsides midagi ühest teemast, kuvatakse sulle ka variandid, mis otsitud teemaga veel kokku võiks minna.

Kohati küll seostatakse ühe teemaga väga teistsuguseid teemasid, kus seost väga näha ei oskagi, aga vähemalt on tulemus mingilgi määral huvitav.


I hope i nailed it

Sunday, October 16, 2011

6. Wiki-maailm


Selle nädalases ülesandes peaksin mõtlema asju mida võiks parandada wikipedias kui mulle peaks helistama Jimbo Wales.

Olen wikipediat korduvalt kasutanud ja leian et kasutajana kes otsib wikipediast onformatsiooni, on kõik väga super.

Registreerisin ennast prooviks ka wikipedia kasutajaks ja kirjutasin proovi artikli toyotaclubi kohta.

Toyotaclub.ee

Oma kogemusest võiks paranduseks pakkuda artikli kirjutamise ja edaspidise manageerimise mõningast lihtsustamist paremat struktureerimist.

Samas aga olen ma alles väga uus kasutaja ja tegu oli mu esimese wiki artikli postitusega, mistõttu pole ma tõenäoliselt enamusi nippe ja liigutusi seal selgeks saanud ja sellepärast kogesingi probleeme artikli kirjutamisel ja edaspidisel modimisel.

Seetõttu võiksingi pakkuda, et igal kasutajal võiks olla veidi parem ülevaade enda loodud artiklitest, mis lihtsustaks ka nende artiklite edapidist uuendamist ja parandamist.

Mõned pisiasjad jäid veel veidi hinge kripeldama, kuid taaskord ajaksin selle eespool mainitud oskamatuse ja puuduvate teadmiste süüks.


Samas kui poleks olnud wiki-wiki kohta käivat loengumaterjali, siis hoolimata sellest, et ise wikipedias leiduvaid artikleid küllaltki tihti kasutan, pean tunnistama, et kui mulle oleks helistanud Jimbo Wales, siis kõnet vastu võttes ja ta nime kuuldes oleks ma tõenäoliselt küsinud, et "who the hell are you".

Ühtlasi olen küllaltki kindel et kui ma wikipediat artikli loojana rohkem kasutaks ja selle kohta rohkem kogemusi ja teadmisi omandaksin, siis kaoks suurem osa eelpool mainitud pisiprobleeme, mistõttu ütleksin ma Jimbo Wales'le: "Thank you for the great job, this is undeniably the best source of informaton about different things, and it is really good as it is at the moment allready "

Seega esialgu tundub, et minu poolne wiki parandamine võiks tõenäoliselt olla 4 rattaga autole viienda ratta alla panemine, mis ei parandaks sugugi töötavat ja toimivat asja.


Tänan tähelepanu eest.

Sunday, October 09, 2011

5. Blogosfäär

Tere jälle, viimasel minutil nagu nagu ikka, proovin nüüd siis rääkida lähemalt blogimise hingeelust.

Põhjused, miks blogida:

Alustuseks kuna sõprade pealekäimisel jälgin ühte blogi ja sunniviisiliselt kirjutan teise, siis ega ma täpselt ei teagi miks neid niiväga pidada, samas aiman, ja ühtlasi neti avarustes ringi surfates leidsin järgneva lehe:

weblogs.about.com

Sealt sain veidi abi, kuna seal pakutavad põhjused on suuremal või vähemal määral minu omadega sobivad, siis paneksin nad siia ka kirja.

Blogimise põhjused võiksid siis olla järgmised:

1) Et rääkida oma mõtetest ja arvamustest:
Siia alla kuulub minu nägemist mööda enamus tavalisi blogi pidajaid, kes tahavad rääkida oma mõtetest ja nägemustest suuremale avalikkusele.

Karate

2) Et müüa või reklaamida mingeid tooteid:
Põhimõtteliselt tasuta reklaam, mis õigesti kasutades võib tunduvalt tõsta müüginumbreid.

IT

3) Et aidata inimesi:
Inimesed kellel on ükstapuha mis vallas kogemusi ja kes tahavad aidata teisi, jagades nendega oma kogemusi ja teadmisi.

AA

4) Et näidata oma oskusi ja teadmisi mingis valdkonnas:
Inimesed kes on enda arvates tegijad mingil alal, võivad seda kajastada oma blogis, nii et ka teised inimesed näeksid ja vastavalt sellele kas inimene on tõesti teadmistega inimene, või endast lihtsalt heal arvamusel, saab see selgeks ka laiemale ringkonnale

Expert

5) Et ühenduda teiste sarnaselt mõtlevate inimestega:
Teed blogi, räägid oma mõtetest ja arvamustest ja sarnaste vaadetega inimesed leiavad su üles.
When you build it, they will come...

Loodusfännid

6) Et muuta maailma:
Põhimõtteliselt siis kuuluvad siia inimesed kes mingil teemal blogivad, proovides suunata inimeste arvamusi mingisse kindlasse suunda, kas lihtsalt mingi teema või suuna pooldajad või poliitikud.

Dinosaurus õpib trükkima

7) Et käia mingite teemade suhtes ajaga kaasas:
Üldjuhul kui inimene hakkab mingit blogi jälgima, siis tihti blogi pidaja uuendab oma blogis olevat infot, mis tõttu selle teema või blogi jälgijad saavad koguaeg ajaga kaasas käivat informatsiooni.

Intel

8) Et püsida ühenduses sõprade ja sugulastega:
Suguvõsa blogid, sõpruskonna blogid jne. Virtuaalne võimalus jälgida suguvõsa liikmete tegemisi ja elukäiku, juhul kui elu tempo on nii kiire et näost näkku ja muud reaalsed kohtumised ei mahu enam ajagraafikusse ära.

TNS

9) Raha teenimise eesmärgil:
Ütleks et rohkem seletusi ei ole vajagi :P

Apple

10) Et lõbutseda ja jagada teiste inimestega oma loovust:
Kunstnikud ja muidu tegelased

Kunstnikud