Viimaseks ülesandeks siis fantaseerida teemal Web ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.
Vaadates kuidas asjad siiamaani arenenud on, siis:
alguses oli web, kus sai erinevaid lehti otsida ja erinevaid kodulehti külastada, maile saata ja väikest viisi kuskil chatis suhelda, auto pilte erinevatelt kodulehtedelt otsida jne,
Nüüd on web, kus on facebook, orkut, google+, twitterid ja jumal teab mis veel. Youtube piiramatud video jne varud, veebi raadiod, veebi tv, veebi kaubandus, veebi hasartmängud, google otsing, virtuaalsed maailmad, põnevad online mängud, mis järjest rohkem silmailu ja võimalusi pakkuvad.
Kujutan ette, et kui praegu on asjad siiski küllaltki piiratud mõõtmetega, ja küllaltki konservatiivsete kontrolleritega (klaviatuur, hiir, pult) konsoolide puhul on juba veidi liigutuste tuvastamist sisse toodud (alustuseks wii ja nüüd ka kinect), ka ekraanid hakkavad vaikselt kolmemõõtmelist pilti edastama, samas aga pole see veel siiski päris see 3d mis ta olla võiks. Seega kujutangi ette, et kasvõi siis 5-10 aasta pärast, võiks virtuaalne maailm olla vaat et kõikvõimalikel viisidel kogetav (lõhn, valgus, puudutus jne).
Kui praegusel hetkel leian, et webi vahendusel on peaaegu kõik võimalik ja soovida jätab ehk teostus ja tõepärasus, eristades siiski virtuaalset kogemust reaalsest tulemusest, siis miks ei võiks antud aastate pärast ka see piirang kaduda.
Heaks näiteks mu läbi aegade lemmikfilm, mis oma teostuse ja tulevikunägemusega tervet maailma korralikult raputas, The Matrix.
Tuesday, November 22, 2011
14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool
Sellekordses ülesandes siis teemaks interneti pettused ja manipulatsioonid.
Mõtlesin, et mida kirjutada ja jõudsin arvamusele, et kirjutan äkki mõningatest endaga veidi lähemalt seotud kogemustest.
Kogemus1:
Olen juba pikemat aega World of Warcrafti usin fänn olnud. Nagu aegajalt ikka ette tuleb, olen ka mina vahepeal mängimisse pause teinud. Pausi all mõtlen siis mingit pikemat perioodi, 1st kuust 1 aastani. Viimati kogesin sellega seoses aga ebameeldivat üllatust. Nimelt olles mängust pea aasta eemal olnud, teavitas sõber ükspäev, et kuule, sa oled jälle mängima hakanud ? Nimelt leidis ta Wowi kodulehelt infot, kus mu kasutaja on usinasti toimetanud mängus, ajal kui ma ise sellest midagi ei teadnud. Uurisin siis asja lähemalt ja oligi, mu konto oli lukus kui püüdsin seda uuesti aktiveerida, seega peale mõningasi asjaajamisi, sain oma konto jälle lukust lahti ja endale. Umbkaudu sellel ajal avastasin ka et keegi oli mu maili kontole sisse loginud väga valelt ip'lt. Ehk siis prooviti läbi mu mailikonto mu wowi kontot taaskord aktiveerida. Nüüd olen turvaseadeid veidi tweakinud ja ka õppinud ettevaatlikum olema.
Kogemus2:
Taaskord seoses World of warcraftiga. vahetpidamata saan wowi konto ohus olemisega seotud emaile, mis paluvad, et ma läheks kuhugi lehele ja sisestaks oma konto andmed, muidu mu konto blokitakse ära, või kustutatakse ära, või pannakse pettuse tõttu kinni või jumal teab mida muud. Muidugi gmail tembeldab selle kohe spammiks automaatselt, mis on hea ja kui kohati on ka kahtlusi mingi maili õigsuse osas, saab alati googeldada mailis olevaid detaile.
Kogemus3:
Olen mõned korrad saanud maili, mis sarnaselt Aafrika kirjadega, sisaldades väga vigast eesti keelt, räägivad mulle super heast võimalusest. Nimelt olla mingi firma juht ära surnud ja jätnud mingi firma raha kuhugi panka, kust oleks see vaja kätte saada, et tehes midagi edasi, aitaks kirja saatja mul selle raha välja võtta andes mulle sealjuures täiesti idiootsalt suure summa (enamuse sellest summast), kuna ainult minu abiga saavat selle sealt kätte.
On olnud ka maile surnud sugulaste kohta, ja sarnaselt firma mailile, on teavitatud, et mingi võimude uurimise käigus on mingi firma varad arrestitud, kuid kuskil salajasel kontol on mingi suur summa raha, mille firma sekretär saaks nüüd koos minu abiga kätte. Osa rahast jääks sekretärile ja taaskord enamus summast jääks mulle, kuna olen nii lahkesti nõus neid aitama.
Viimaste puhul aga peab ikka väga naiivne olema, et neis peale muigama panevate kirjavigade ja fantastiliste seletuste miidagigi mõistlikku leida.
Mõtlesin, et mida kirjutada ja jõudsin arvamusele, et kirjutan äkki mõningatest endaga veidi lähemalt seotud kogemustest.
Kogemus1:
Olen juba pikemat aega World of Warcrafti usin fänn olnud. Nagu aegajalt ikka ette tuleb, olen ka mina vahepeal mängimisse pause teinud. Pausi all mõtlen siis mingit pikemat perioodi, 1st kuust 1 aastani. Viimati kogesin sellega seoses aga ebameeldivat üllatust. Nimelt olles mängust pea aasta eemal olnud, teavitas sõber ükspäev, et kuule, sa oled jälle mängima hakanud ? Nimelt leidis ta Wowi kodulehelt infot, kus mu kasutaja on usinasti toimetanud mängus, ajal kui ma ise sellest midagi ei teadnud. Uurisin siis asja lähemalt ja oligi, mu konto oli lukus kui püüdsin seda uuesti aktiveerida, seega peale mõningasi asjaajamisi, sain oma konto jälle lukust lahti ja endale. Umbkaudu sellel ajal avastasin ka et keegi oli mu maili kontole sisse loginud väga valelt ip'lt. Ehk siis prooviti läbi mu mailikonto mu wowi kontot taaskord aktiveerida. Nüüd olen turvaseadeid veidi tweakinud ja ka õppinud ettevaatlikum olema.
Kogemus2:
Taaskord seoses World of warcraftiga. vahetpidamata saan wowi konto ohus olemisega seotud emaile, mis paluvad, et ma läheks kuhugi lehele ja sisestaks oma konto andmed, muidu mu konto blokitakse ära, või kustutatakse ära, või pannakse pettuse tõttu kinni või jumal teab mida muud. Muidugi gmail tembeldab selle kohe spammiks automaatselt, mis on hea ja kui kohati on ka kahtlusi mingi maili õigsuse osas, saab alati googeldada mailis olevaid detaile.
Kogemus3:
Olen mõned korrad saanud maili, mis sarnaselt Aafrika kirjadega, sisaldades väga vigast eesti keelt, räägivad mulle super heast võimalusest. Nimelt olla mingi firma juht ära surnud ja jätnud mingi firma raha kuhugi panka, kust oleks see vaja kätte saada, et tehes midagi edasi, aitaks kirja saatja mul selle raha välja võtta andes mulle sealjuures täiesti idiootsalt suure summa (enamuse sellest summast), kuna ainult minu abiga saavat selle sealt kätte.
On olnud ka maile surnud sugulaste kohta, ja sarnaselt firma mailile, on teavitatud, et mingi võimude uurimise käigus on mingi firma varad arrestitud, kuid kuskil salajasel kontol on mingi suur summa raha, mille firma sekretär saaks nüüd koos minu abiga kätte. Osa rahast jääks sekretärile ja taaskord enamus summast jääks mulle, kuna olen nii lahkesti nõus neid aitama.
Viimaste puhul aga peab ikka väga naiivne olema, et neis peale muigama panevate kirjavigade ja fantastiliste seletuste miidagigi mõistlikku leida.
13. Kogukondlik tarkvaraarendus
Oma sellekordses ülesandes peaksin võrdlema omavahel kahte vaba tarkvara projekti arenduse vaatenurgast.
Kuigi minu kokkupuuted vaba tarkvaraga on hetkel veel küllaltki kesised, siis mõtlesin võrrelda järgmisi projekte:
Android - Google Code lehte kasutav projekt. Google Code leht on siis google'le kuuluv lehekülg, kus asuvad google toodete dokumentatsioonid, arutelu foorumid, arendajate tööriistad jne. Ehk siis lühidalt kokkuvõttes on tegu projektiga, mida arendatakse läbi Google'le kuuluva arendajate lehekülje Google Code.
Ubuntu - Launchpad weebi aplikatsiooni ja weebilehte kasutav projekt, mis võimaldab kasutajatel arendada ja hooldada tarkvara. Lehte arendab ja hoiab töös Caconical Ltd.
Nagu näha siis mõlemad projektid töötavad.
Kuna olen rohkem kokku puutunud mitte kogukondliku tarkvara arendusega, siis väga ei oska neid kahte projekti kommenteerida. Võin ainult öelda, et mõlemad paistavad toimivat täiesti normaalselt.
Kui ma ise võiks teadmatustest kahelda, kas selline vaba arendamine ka vilja kannab, ja kas asjad õigeks ajaks reeglitele vastavalt valmis saadakse, siis kuigi ma pole seda otseselt spetsiaalselt uurinud, siis ma ei ole kuulnud küll, et kuskil mingi asi tegemata oleks jäänud.
Samas nagu oma kogemusestki näen, siis kindla piirilises süsteemis mingit softi arendades (kindel arv palgalisi arendajaid) jäävad tõesti nii mõnedki pugid märkamata, sest sellsie süsteemi puhul ei käi iial nii palju erinevaid silmi koodist üle, et sealt mingeid vigasid välja leida.
Seega kuigi need 2 projekti tunduvad olevat erinevad on nad suht võrdväärselt head.
Samas aga kui vaadata ühte mu eelnevatest blogi postitustest, siis tundub, et androidi projekti juures võib miinuseks olla google'i käitumine, kes ühe riliisi puhul lihtsalt otsustas, et ta seda ei avalda, mistõttu halvas sellega mõneks ajaks kogu selle riliisiga seotud arenduse. Olgugi et ajutiselt kui ma õieti aru saan, on see jama ja võib ka edaspidi ette tulla.
Samas ubuntuga seoses ei ole ma veel kordagi kuulnud, et ubuntu mingi riliisi lähtekood oleks oma suva järgi kinniseks muudetud mingiks ajaks.
Kuigi minu kokkupuuted vaba tarkvaraga on hetkel veel küllaltki kesised, siis mõtlesin võrrelda järgmisi projekte:
Android - Google Code lehte kasutav projekt. Google Code leht on siis google'le kuuluv lehekülg, kus asuvad google toodete dokumentatsioonid, arutelu foorumid, arendajate tööriistad jne. Ehk siis lühidalt kokkuvõttes on tegu projektiga, mida arendatakse läbi Google'le kuuluva arendajate lehekülje Google Code.
Ubuntu - Launchpad weebi aplikatsiooni ja weebilehte kasutav projekt, mis võimaldab kasutajatel arendada ja hooldada tarkvara. Lehte arendab ja hoiab töös Caconical Ltd.
Nagu näha siis mõlemad projektid töötavad.
Kuna olen rohkem kokku puutunud mitte kogukondliku tarkvara arendusega, siis väga ei oska neid kahte projekti kommenteerida. Võin ainult öelda, et mõlemad paistavad toimivat täiesti normaalselt.
Kui ma ise võiks teadmatustest kahelda, kas selline vaba arendamine ka vilja kannab, ja kas asjad õigeks ajaks reeglitele vastavalt valmis saadakse, siis kuigi ma pole seda otseselt spetsiaalselt uurinud, siis ma ei ole kuulnud küll, et kuskil mingi asi tegemata oleks jäänud.
Samas nagu oma kogemusestki näen, siis kindla piirilises süsteemis mingit softi arendades (kindel arv palgalisi arendajaid) jäävad tõesti nii mõnedki pugid märkamata, sest sellsie süsteemi puhul ei käi iial nii palju erinevaid silmi koodist üle, et sealt mingeid vigasid välja leida.
Seega kuigi need 2 projekti tunduvad olevat erinevad on nad suht võrdväärselt head.
Samas aga kui vaadata ühte mu eelnevatest blogi postitustest, siis tundub, et androidi projekti juures võib miinuseks olla google'i käitumine, kes ühe riliisi puhul lihtsalt otsustas, et ta seda ei avalda, mistõttu halvas sellega mõneks ajaks kogu selle riliisiga seotud arenduse. Olgugi et ajutiselt kui ma õieti aru saan, on see jama ja võib ka edaspidi ette tulla.
Samas ubuntuga seoses ei ole ma veel kordagi kuulnud, et ubuntu mingi riliisi lähtekood oleks oma suva järgi kinniseks muudetud mingiks ajaks.
Monday, November 21, 2011
12. Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika
Sellekordseks teemaks siis Häkkerlus.
Minu senist nägemust häkkeritest muutis loetud kirjatöö kohe kindlasti.
Nimelt paistab, et olen siiani suuresti häkkeriteks pidanud just kräkkereid, kuid nagu antud teksti lugedes avastada võib, siis on tegelikud häkkerid hoopis intellektuaalsed lahenduste otsijad, kes paistab et suurt osa arvutite, interneti ja tarkvaraga seonduvat üleval hoiavad ja samas seda parandavad ja edasi arendavad.
Olles läbi lugenud juhendi, kuidas täpsemalt häkkeriks saada, siis enda hämminguks pean tunnistama, et nii mõnedki loetud punktid on siis kas vähesel või veidi rohkemal määral isegi juba täidetud. Täitmise all ei mõtle ma otseloomulikult perfektsust ja kõrgtaset, vaid pigem esimesi komistavaid samme millegi poole.
Mõtlen, et huvipärast võiks ju seda isegi veel tudeerida, sest nii mõnedki ideed seal kõlavad huvitavalt ja ka kaasakutsuvalt.
Ehk siis Ubuntu on installitud, inglise keel selge, html koodi põhi ka arusaadav, ulme kirjandus juba tükimat aega hobiks nagu ka palju muud ulme ja fantaasia žanrisse kuuluvat. Karate'd sai kunagi õpitud ja ka lauldud sai oma 12 aastat. Mis siis muud kui tuleks nüüd mingi programmeerimiskeel ette võtta ja vaikselt samm sammult ennast ka sellel teel harima hakata. Kas siis just häkkeriks saamiseks, kuid huvitavana on see idee juba tükimat aega tundunud, seega võiks ju proovi teha, äkki hakkab meeldimagi.
Minu senist nägemust häkkeritest muutis loetud kirjatöö kohe kindlasti.
Nimelt paistab, et olen siiani suuresti häkkeriteks pidanud just kräkkereid, kuid nagu antud teksti lugedes avastada võib, siis on tegelikud häkkerid hoopis intellektuaalsed lahenduste otsijad, kes paistab et suurt osa arvutite, interneti ja tarkvaraga seonduvat üleval hoiavad ja samas seda parandavad ja edasi arendavad.
Olles läbi lugenud juhendi, kuidas täpsemalt häkkeriks saada, siis enda hämminguks pean tunnistama, et nii mõnedki loetud punktid on siis kas vähesel või veidi rohkemal määral isegi juba täidetud. Täitmise all ei mõtle ma otseloomulikult perfektsust ja kõrgtaset, vaid pigem esimesi komistavaid samme millegi poole.
Mõtlen, et huvipärast võiks ju seda isegi veel tudeerida, sest nii mõnedki ideed seal kõlavad huvitavalt ja ka kaasakutsuvalt.
Ehk siis Ubuntu on installitud, inglise keel selge, html koodi põhi ka arusaadav, ulme kirjandus juba tükimat aega hobiks nagu ka palju muud ulme ja fantaasia žanrisse kuuluvat. Karate'd sai kunagi õpitud ja ka lauldud sai oma 12 aastat. Mis siis muud kui tuleks nüüd mingi programmeerimiskeel ette võtta ja vaikselt samm sammult ennast ka sellel teel harima hakata. Kas siis just häkkeriks saamiseks, kuid huvitavana on see idee juba tükimat aega tundunud, seega võiks ju proovi teha, äkki hakkab meeldimagi.
Sunday, November 20, 2011
11. Tarkvara- ja sisulitsentsid
Antud nädala ülesande all tooksin näiteks ühe vaba litsentsiga toote variadi.
Tooteks Android.
Tootega seotud litsentsid:
Linuxi kerneli patchid kuuluvad GNU GPL v2 litsentsi alla.
Kui õieti aru saan, siis Androidi OS ise kuulub aga Apache licence 2.0 alla.
Nagu uudistest leian, siis tundub, et Android oli vaba ja avatud tootekoodiga tarkvara kuni 2011 aasta märtsini, kui Honeycombe'i tootekoodi ei avaldatud. honeycombe oli siis mõeldud tablet pc'dele ja Google väitis, et nad ei soovi, et kolmanda osapoole arendajad laseksid välja honeycombe OS'i telefonidele kiirustades ja rikkudes sellega kasutajate esmakogemuse. Aga kui ma õieti aru saan, siis see oli ajutiselt ja nüüdseks peaks Android jälle avatud koodiga soft olema.
Sunday, November 13, 2011
10. intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus
Teemaks siis intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus.
Hetkel ütleks et seis on nii ja naa.
On firmad ja inimesed kes oma õigusi igatpidi taga ajavad ja on suur hulk inimesi kes teiste inimeste õigustest mööda hiilivad.
Heaks näiteks siis muusika. Kõik lood on enamasti kaitstud autoriõigusseadusega, kuid mitte kõik inimesed ei osta seda. Piraatlus vohab täiel rinnal. See tuleneb aga sellest, et pahatihti on legaalsel teel muusika ostmine mõttetult kallis, mistõttu on lihtsam ja odavam seda lihtsalt netist tõmmata. Samas aga nagu ikka on enamikel asjadel 2 külge, kui legaalsel teel muusikat ei osta, siis see võib tuua kaasa just legaalselt müüdavate asjade hinnatõusu.
Sama käib ka Tarkvara kohta. Heaks näiteks mängud. Vaadates praegusel ajal müügil olevate arvutimängude hindu, tunduvad need olevat üle mõistuse. Taaskord piraatlus edeneb jõudsasti. Ka siin on asjal aga mitu külge. Netist niisama häid mänge alla tõmmates, taaskord kannatab legaalselt müügisolevate asjade hind, sest minu nägemust mööda mida rohkem ostjaid, seda suurem võimalus normaalse hinnaga mingit toodet müüa, mida vähem ostjaid, seda kõrgemaks peab ajama hinna, et oodatavad summad kätte saada. Siinkohal aga ei ei ole kasu sellest kui üks inimene nii mõtleb, siin peaks juba suurem hulk inimesi õigesti käituma. Teisalt aga olenevalt tarkvarafirma ahnusest, võib ta hinna ülemõistuse kõrgeks ajada niikuinii. Lisaks veel üks väike teoreetiline aga asja juures, nimelt kui piisavalt suur arv inimesi häid mänge niisama interneti avarustest alla tõmbab, siis ajab see segi statistika, pluss jääb mänguarendajatel saamata soovitud või oodatud summad ja kuigi ühest küljest võiks ju öelda, et noh kasum väiksem mis siis, siis tegelikult on vaja ikka hea mängu arendamiseks küllaltki suuri kulutusi teha ja kui peale mängu valmimist selle müügist oodatud numbreid tagasi ei saada, siis tulevikus võib lihtsalt mõni väga hea mäng tulemata jääda, ja kui statistika järgi mõni väga hea mäng ostetavuse poolest silma väga ei paista, siis taaskord võib selletõttu mõni väga hea asi tulemata jääda.
Subscribe to:
Posts (Atom)